Kui siin lehel ei leidu vajalikku infot avaliku ürituse korraldamiseks või tekivad küsimused, siis palume kirjutada ja vastame kindlasti, vajadusel kaasame vastamisel ametnikke ja valdkonna spetsialiste.
Teemakohaseid küsimusi ootame aadressile , vastuseid küsime vastava pädevusega ametnikelt, avaldame siin lehel ja iga vastuse saabudes ka Avalike ürituste korraldajate liidu Facebookis
Küsimus 1: Kas pandimärgisega klaas- ja plekktaara on avaliku ürituse kontekstis korduskasutusnõu?
Vastus Pro Koosolekul 2023 (Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma): Jah.
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Alates 01.06.2023 on Tallinna linnas korraldatavatel avalikel üritustel, kus osalejaid kuni 30 000 in/päevas lubatud kasutada vaid korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
Antud nõude puhul ei ole mõeldud, et avalikel üritustel müüdavad joogid peaksid olema pakendatud korduskasutavatesse pudelitesse, kuid kui näiteks jook valatakse pudelist välja, siis tuleb selleks kasutada korduskasutatavat topsi.
Küsimus 2: Kas omavalitsustes, kus käesoleval (2023) aastal korduvkasutatavaid lahendusi veel ei nõuta, on korraldajatel võimalus kasutada biolagunevaid?
Vastus Pro Koosolekul 2023 (Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma): Jah, üleriigiliselt on ühekordsete nõude kasutamine keelatud alates 1.1.2024.
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Seega sel aastal kohalikes omavalitsustes, kus korduskasutuslahenduste kasutamise kohustust veel ei ole, on lubatud kasutada ühekordseid alternatiive. Kuid samas 2023. aastal avalike ürituste korraldamisel tuleb arvestada asjaoluga, et alates 01.05.2023 on Eesti turule keelatud lasta:
- vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, millest pakutakse valmistoitu,vahtpolüstüreenist joogipakendid,vahtpolüstüreenist joogitopsid.ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad söögiriistad (kahvlid, noad, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred.
- ka ühekordselt kasutatavad biolagunevast või biopõhisest plastist eelnevalt nimetatud tooted on antud keelu all (nt biolagunevast plastist valmistatud taldrikud).
- ka osaliselt plasti sisaldavad tooted on antud keelu all (nt papptaldrik, mis on kaetud plastikihiga).
Juhul kui eelnevalt nimetatud tooted on Eesti turule lastud enne 01.05.2023, siis võib need lõpuni tarbida, kuid alates 01.05.2023 uusi eelnevalt nimetatud tooteid Eesti turule lasta ei tohi.
Küsimus 3: Kust läheb piir ehk milline serveerimisvahend vajab nö korduskasutusnõu kujul alternatiivi ja milline mitte (a-la, kas burgeritaskud on ok, aga papist laevuke roa serveerimiseks ja papist/kartongist friikartulitops enam mitte jne)?
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Otsustamisel tuleks arvestada sellega, kas serveerimisvahendi puhul on tegemist anumaga või mitte. Kui ei klassifitseeru anumaks, siis ei pea korduskasutatavat anumat kasutama serveerimiseks. Anumateks loetakse näiteks taldrikud, kausid, topsid, karbid. Anumateks ei loeta näiteks salvrätte, paberist taskuid, jäätisepulki.
Küsimus 3.1: Millised joogikõrred on avalikel üritustel lubatud täna ja alates 1.1.2024?
Vastus 03.05 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Alates 01.05.2023 on keelatud Eesti turule lasta ühekordselt kasutatavaid plastist joogikõrsi. Enne 01.05.2023 Eesti turule lastud ühekordselt kasutatavad plastist joogikõrred võib lõpuni kasutada, kuid avalike ürituste korraldamisel tuleb selliste kõrte kasutamisel veenduda, et need on Eesti turule varem lastud. Kui tegemist on bioplastist või biolagunevast plastist ühekordselt kasutatava joogikõrrega, siis nendele rakendub samuti turule laskmise keeld alates 01.05.2023. Teistest materjalidest ühekordselt kasutatavaid joogikõrsi on lubatud kasutada. 01.01.2024 joogikõrte kasutamise osas täiendavaid muudatusi ei lisandu.
Küsimus 4: Kas ühekordsete nõude kasutuselevõtuks on oodata korraldajatele ka toetusmeetmeid? Uued nõuded suurendavad ürituste korraldajate kulueelarveid ja näiteks tasuta sissepääsuga erasektori korraldajal ei ole tekkivat kulu mitte kuskilt tagasi saada, sest pole ka piletit mille hinda suurendada ja kui ka oleks pilet, siis selle hinnatõus mõjutab otseselt külastajate arvu. Omavalitsustel tekib korralduseelis ja omavalitsuste ürituste osakaal korraldusturul suureneb veelgi, mis tekitab ebavõrdset turuolukorda, sest piirid avaliku ja erasektori ürituste vahel puuduvad.
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek. Avalik üritus peab olema “avalikkusele avatud”. Sellisel alusel püütakse üritust eristada pelgalt eraeesmärgilisest inimeste kogunemisest (matuse- või pulmarong, avalikus kohas toimuv sünnipäevapidu vms). Avatusena/suletusena tuleb mõista sellist nn erakogunemist läbiviivate isikute soovimatust kaasata oma kogunemisele määratlemata isikute ringi kuuluvaid isikuid. Seega kui ürituste korraldajad korraldavad eraüritusi, mis ei ole avalikkusele avatud (üritusele pääsevad ainult teatud inimesed, näiteks kutsetega), siis nendel üritustel korduskasutuslahenduste kasutamise kohustus ei laiene.
Riiklikult on plaanis uute SF21+ meetmetega toetada ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudeleid. Samuti on eraldi jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse meede. 14,5 mln eurot on plaanis suunata ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelitesse ning jäätmetekke vältimisse ja korduskasutusse. Lisaks on ettevõtete ressursitõhususe meede ja jäätmekäitlusmeetmed. Kokku on SF vahendeid ringmajandusse plaanis suunata 111 mln eurot, millele lisandub taastekava (RRF) 14 mln eurot.
Tallinna linnas on näiteks erinevad mittetulundustoetused: https://www.tallinn.ee/et/mittetulundustegevuse-toetamine-tallinnas
Küsimus 5: Kas üleriigiliselt kehtib nõue ürituste platsidel koguda 3 liiki: segaolme, pakend ja biolagunevad? Graafilised kujundused on Pro Koosolek 1 (2020) lehel. Kui aastast 2024 on lubatud ainult korduskasutusnõud, siis mis sorteerimisnõue ürituste platsidel siis kehtima hakkab?
Vastus Pro Koosolekul 2023 (Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma): 3 eelnimetatud liiki miinimumina koguda on täiesti piisav, aga arvestades ilmselt panditaara suurenemise osakaalu (küsimus 1) oleks mõistlik kaaluda ühe lisaliigina ka taara kogumist. Omavalitsustel, kes avalike ürituste pidamise korra kehtestavad ja load väljastavad, on siin oluline roll koostöös vastutustundlike korraldajatega, sest tulenevalt ürituse iseloomust ei ole mõtet korjata kümnete kogumispunktidega ürituse publikualas bio(toidu)jäätmeid kui neid tekib sedavõrd vähe, et need saab tagastada ka toidupakkujale, sest tema kohapeal tarbitava toidu müüjana peab biojäätmeid niikuinii koguma ja need korraldaja poolt tagatud eraldi kogumiskonteinerisse ladustama. Selle näite puhul oleks mõistlik asendada biojäätmete kogumispunktid publikualas hoopis taarakogumise punktidega. See eeldaks siis selget kommunikatsiooni platsil, et biojäätmed tagastage toidumüügipunktidesse! See oleks üks näide mõistlikust ja ressursisäästlikust tegevusest. Siin on oluline hea koostöö omavalitsuse ja korraldaja vahel, et korraldus oleks küll keskkonasäästlik, aga et omavalitsus automaatselt ei paneks korraldajale kohustusi, mis tema ürituse spetsiifikaga ei sobi või mida praktikas ei ole mõtet korraldada.
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Iga ürituse iseloom vaadatakse avaliku ürituse loa taotlemisel üle ning sellest tulenevalt on ka jäätmete liigiti kogumine. Näiteks mõnel üritusel tekib ja on vaja liigiti koguda vaid biojäätmeid ja segaolmejäätmeid, aga mõnel teisel ka paber- ja kartongjäätmeid, pakendijäämeid, panditaarat.
Küsimus 6: Tallinnas on ühekordsed toidunõud avalikel üritustel keelustatud juba alates 1. juuni 2023. Kust tekib sedavõrd kiiresti kauplejatel ja korduskasutusnõude üritustele teenusepakkujate võimekus uue olukorraga kohaneda ja nõudeid täita?
Talllinna abilinnapea Joosep Vimm: Alates 1. juunist kehtib eelnimetatud kord kuni 30000 osalejaga avalikul üritusel. Rohkem kui 30000 külastajaga üritusel kehtib üleriigiline nõue alates 1.1.2024. Meie hinnangul on Eestis piisava võimekusega teenusepakkujaid kuni 30000 osalejaga ürituse teenindamiseks ka praegu. Juhin tähelapanu, et korduvkasutatavate lahenduste kasutuselevõtuks ei pea korraldaja tingimata kaasama teenusepakkujat, vaid võib koostöös kauplejatega ka ise vastavad lahendused välja töötada.
Küsimus 7: Mis standarditele peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud vastama? See küsimus huvitab neid toidupakkujaid ja korraldajaid kes kavatsevad endale ise nõud soetada, aga kuna arvatavalt on tekkimas suurem hulk teenusepakkujaid, siis peab olema võimalik kontrollida ka nende kasutatavate nõude vastavust.
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
Ühekordselt kasutatav plasttoode on täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis ei ole kavandatud, valmistatud või turule lastud eesmärgiga see uuesti täitmiseks tagastada või seda ei ole kavandatud eesmärgiga korduskasutada nii, et toode ringleks oma olelusringi jooksul mitu korda. Ühekordselt kasutatavad plasttooted on tavaliselt ette nähtud kasutamiseks ainult ühel korral või lühikest aega enne seda, kui need kõrvaldatakse. Korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel. Seega tuleks korduskasutatavaid plasttooteid käsitleda toodetena, mis on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul vähemalt mitu käiku või ringi nende esialgsel otstarbel. Juhul, kui toidupakkujad ja korraldajad plaanivad endale ise nõud soetada, siis korduskasutatavate anumate ja söögiriistade tootjad peavad tootesertifikaadis näitama, et tegemist on anumate ja söögiriistadega, mis on mõeldud korduvalt kasutamiseks.
Toiduohutuse valdkonnas ei ole korduskasutusnõudele standardeid kehtestatud, kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta). Nõud peavad olema piisavalt puhtad ja sobima kasutamiseks ettenähtud tingimustel (temperatuur, kokkupuuteaeg, toidutüüp), et nende materjalist ei erituks toitu aineid ohtlikus koguses, samuti peab olema tagatud nende jälgitavus. Täpsemad nõuded materjalist erituvate koostisainete koguste kohta on sätestatud keraamiliste esemete (põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93, plii ja kaadmiumi eritumise piirnormid) ning plastist esemete puhul (komisjoni määruses 10/2011, koostisainete toitu eritumise piirnormid, nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetingimused, sh korduvaks kasutuseks ette nähtud esemete puhul kolm järjestikust katset). Mõlemast materjaliliigist nõude turustamisel peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, kuid tähele tuleb panna, et seda ei saa jaemüügist ostes. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleks veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel tuleks eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, nt katseprotokoll, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid. Kõigil korduskasutatavatel nõudel peavad olemas olema dokumendid, mis tõendavad nende sobivust toiduga kokkupuuteks ja ohutust.
Toiduseaduse alusel peavad kõik toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete käitlejad (sh nõude rendi ja pesemise teenuse pakkujad) enda tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit.
Küsimus 7.1: Mida tähendab vastuse teises lõigus ja samuti küsimuse 8 vastuses esimeses lõigus "...samuti peab olema tagatud nende jälgitavus." Kui näiteks toitlustaja või pandinõude teenuse pakkuja on soetanud endale nõud ja osutab pandinõude renditeenust.
Vastus 03.05 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Teenusepakkuja peab teadma, kellelt ta on need nõud ostnud ja kellele rendib (mis ettevõttele). Nii nagu peab ka nõude rentija (ettevõte) teadma, kellelt ta need on rentinud (milliselt teenusepakkujalt). Üldiselt järgitakse jälgitavuse puhul reeglit üks samm edasi ja üks tagasi ehk teatakse kellelt on saadud ja kellele läheb.
Küsimus 8: Mis puhtusestandardile peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud söögi- ja jooginõud vastama? See küsimus huvitab neid toidupakkujaid ja korraldajaid, kes kavatsevad enda nõudega toimetada, aga kuna arvatavalt on tekkimas suurem hulk teenusepakkujaid, siis peab olema võimalik kontrollida ka nende kasutatavate nõude puhtusevastavust. Siit tekib küsimus korduskasutusnõude pesemiseks kasutatavate pesuliinide ja -vahendite standardite osas, sest räägitakse, et tavalised nõudepesumasinad ja pesuvahendid selleks väidetavalt ei sobi.
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Toiduohutuse valdkonnas ei ole korduskasutusnõudele standardeid kehtestatud, kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta). Nõud peavad olema piisavalt puhtad ja sobima kasutamiseks ettenähtud tingimustel (temperatuur, kokkupuuteaeg, toidutüüp), et nende materjalist ei erituks toitu aineid ohtlikus koguses, samuti peab olema tagatud nende jälgitavus. Täpsemad nõuded materjalist erituvate koostisainete koguste kohta on sätestatud keraamiliste esemete (põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93, plii ja kaadmiumi eritumise piirnormid) ning plastist esemete puhul (komisjoni määruses 10/2011, koostisainete toitu eritumise piirnormid, nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetingimused, sh korduvaks kasutuseks ette nähtud esemete puhul kolm järjestikust katset). Mõlemast materjaliliigist nõude turustamisel peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, kuid tähele tuleb panna, et seda ei saa jaemüügist ostes. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleks veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel tuleks eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, nt katseprotokoll, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta.
Mis tahes liiki materjalist korduskasutatavatel nõudel peavad olemas olema dokumendid, mis tõendavad nende sobivust toiduga kokkupuuteks ja ohutust.
Plastist nõude kasutamisel ja pesemisel tuleb arvestada nende tingimustega, mis tootja on andnud kas vastavusdeklaratsioonis või toote märgistusel. Korduskasutatavate nõude puhul võib olla esitatud ka arv, mitu korda on lubatud nõud kasutada, kas nõud võib pesta nõudepesumasinas jne. Ka plastist nõude pesemisel tuleb arvestada tingimustega, mis on toodud vastavusdeklaratsioonis, ning toodete hoiustamisel ja transpordil tagada ristsaastumise vältimine, nt jälgida, et tooted oleks kaetud.
Toiduseaduse alusel teeb toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, kellele järelevalve käigus tuleb toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada nõuetekohane vastavusdeklaratsioon ja vajadusel teised tõendusdokumendid. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid. Lisaks Põllumajandus- ja Toiduameti ülevaade nõuetest, mida toitlustajad peavad avalikel üritustel järgima: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#ajutine-ja-teisaldat.
Kõik toidukäitlejad ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistajad, töötlejad ja turustajad sh korduvkasutatavate nõude pakkujad, peavad teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit.
Teavitatud ettevõtteid näeb Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemist.
Küsimus 8.1: Kui toitlustajal on soetatud nõuetele vastavad korduskasutusnõud, mille dokumentides ei ole määratletud pesukordade arvu, siis kas toitlustaja peab selles osas millegi pärast muretsema? On korduskasutusnõude renditeenuse pakkujaid kes väidavad, et juhul kui nõude omanik või teenuse pakkuja ei suuda tõestada sooritatud pesukordade arvu, siis ei tohi selliseid nõusid üldse kasutada! Kuidas pesukordade arvu üldse tõendada? Juhul kui kasutuskordade tõendamiskohustus kehtestatakse korduskasutusnõudele plastik-tüüpi materjalide osas, siis kas sama nõue hakkab kehtima kõikide korduskasutusnõude kohta sõltumata materjalist? Katkiseid nõusid ei kasuta ju keegi, olgu siis keraamilisel nõul killud väljas, plekist kruusil email maas või plastiknõu kulunud, siin tekib küsimus tootmismaterjalide nö võrdse kohtlemise põhimõttes kui kasutuskordade tõendamiskohustust otsustatakse seaduseloomes rakendada.
Vastus 03.05 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Nõud, mida kasutatakse peavad olema ohutud ning selle tõendamise kohustus on nõude kasutajal või teenuse pakkujal.
Rendileandja vastutab selle eest, et nõud on ohutud st mõeldud toiduga kokkupuuteks; olemas on tõendusdokumendid; teab kellelt ta need ostis; teada on nõude kasutamise tingimused. Toidukäitleja, kes renditud nõusid kasutab, peab neid kasutama vastavalt etteantud tingimustele; hoiustama korrektselt; tagama jälgitavuse ehk kellelt ta need nõud rentis.
Esemete kasutuskordade arv või eluea määratlemine on oluline plastist korduskasutusnõude puhul, kuna on teada, et plastmaterjal vananeb aja jooksul (ja kasutuse käigus), ning materjalist võib hakata erituma selle koostisosi toitu rohkem kui on ohutu. Praegu ei ole kohustust määrata nõude kasutuskordade arvu või kasutusiga, kuid nõud peavad olema siiski ohutud kogu kasutusaja vältel. Mõningatel juhtudel on plastist korduskasutusnõude tootja vastavusdeklaratsioonil toonud välja kasutuskordade arvu. Selleks, et seda jälgida saab, peab olema (enda) nõusid kasutaval või nõusid rentival ettevõttel kvaliteedisüsteem, millega tagatakse ka nõude jälgitavus. Ei ole konkreetset õiget või valet lahendust, kuid ettevõte peab suutma kindlaks teha, mitu korda on nõusid kasutatud. Selleks võib kasutada QR koodi või mingit muud lahendust. Metallist, klaasist või keraamiliste nõude puhul ei ole see nii oluline, sest neid materjale peetakse stabiilsemaks kui plasti.
Nõud, mida kasutataks, ei tohi olla mustad, katkised, muljutud, kriimudega.
Küsimus 8.2: Kui toitlustajal on soetatud nõuetele vastavad korduskasutusnõud, mille dokumentides on määratud pesukordade arv, siis kuidas ja kellele ta seda pesukordade arvu tõendama peab?
Vastus 03.05 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Eelkõige on see kordade arv oluline teada ettevõttele, kes kasutab nõusid (sest ta tohib kasutada nõuetekohaseid (sh ohutuid) nõusid). Tootja on andnud kasutuskordade arvu, millal nõud on ohutud, kui neid on kasutatud nõuetekohaselt. Toitlustaja peab kasutatavate nõude ohutust tõendama Põllumajandus- ja Toiduameti inspektorile, kui inspektor seda temalt järelevalve käigus nõuab.
Küsimus 9: Kui avalikul üritusel osaleval toidupakkujal on enda platsil talle kuuluvad korduskasutusnõud kasutusel, siis kas ta peab kohapeal suutma dokumentidega tõestada kasutatavate nõude sobivuse (küsimus 7) ja lisaks ka tema kasutatava nõudepesuliini või pesuteenuse vastavuse kehtivatele puhtusestandarditele (küsimus 8)?
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Toiduseaduse alusel teeb toiduohutuse ja toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, kellele järelevalve käigus tuleb toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada tõendid. Dokumente kontrollitakse toidu müügi kohas, kuid nõudepesuliini ja pesuteenuse nõuetele vastavust kontrollitakse selle asukohas. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid Lisaks on Põllumajandus- ja Toiduamet andnud ülevaate erinevatest nõuetest, mis toitlustajatele avalikel üritustel rakenduvad: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#ajutine-ja-teisaldat.
Küsimus 10: Kellel on õigus avalikul üritusel korduskasutusnõud teemal toitlustajat kontrollida ja vajadusel menetlust alustada?
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Toiduseaduse alusel teeb toiduohutuse ja toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. Keskkonnaametil ja KOVil on õigus kontrollida avalikel üritustel korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise nõude täitmist.
Küsimus 11: Kui avaliku ürituse territooriumil osaleb näiteks 60 toidukauplejat ja neile kõigile kehtivad seadused ühtemoodi, siis kui mõni neist siiski seadust rikub või kasutab plastiknõusid, siis kas menetlust alustatakse toidukaupleja või hoopis ürituse korraldaja osas? Avaliku ürituse toimumise luba väljastatakse omavalitsuse poolt korraldajale, aga seadust rikub korraldaja lepingupartner (toitlustaja).
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Avaliku ürituse eest vastutab avaliku ürituse korraldaja. Korraldaja vastutab lepingupartnerite eest. Sellise ürituse formaadi puhul on soovitatav sõlmida toidukauplejatega lepingud, mille alusel saab lepingust mittekinnipidamise puhul nõuda leppetrahvi. Ürituse korraldaja peab suutma tõendada, et tema on selle nõude lepingupartneritele esitanud ja soovitav on panna lepingusse ka tingimus, kui toitlustaja ei täida nõudeid, siis ürituse korraldaja nõuab talt teenuse osutamise lõpetamist.
Ürituse korraldaja peab tagama korduskasutuslahenduste kasutamise osas nõuete täitmise. Kui toitlustaja kasutab ühekordseid anumaid ja söögiriistu toidu ja söögi serveerimiseks, siis toitlustaja rikub pakendiseaduse nõudeid ning seega on ka toitlustaja võimalik vajaduse korral vastutusele võtta. Kohaliku omavalitsuse eesmärk ei ole trahvida. Eesmärgiks on jäätmeteket vähendada ja edendada ringmajandust. Sanktsioneerimist rakendatakse viimase abinõuna.
Küsimus 12: Toitlustajaid huvitab küsimus, et kui klient soovib üritusel müügikohast toitu koju kaasa osta (levinud teenus just originaalse toidumenüüga välirestoranide osas), siis seda ei saa ju pandipakendiga teha. Kas kaasamüügi puhul kehtivad pakenditele samad tingimused kui mistahes kauplusest või kohvikust kaasa ostes?
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Juhul, kui toimub toidu müümine kaasamüügi eesmärgil, siis see nõue ei rakendu, sest ei toimu serveerimist. Toidu kaasamüügi korral peab toitlustaja veenduma, et toitu ei osteta eesmärgiga seda kohapeal tarbida. Lisaks tuleb arvestada sellega, et toidu kaasamüük ei toimuks pakenditesse, mille turule laskmine on keelustatud. Samas kohalikes omavalitsustes, kus on juba korduskasutussüsteeme rakendatud (näiteks Tallinnas, Tartus) ei oleks probleeme ka toidu kaasamüügil kasutada olemasolevate korduskasutussüsteemide toidukarpe.
Küsimus 13: Üritustele korduskasutusnõude teenusepakkujad soovivad, et konkreetse ürituse toitlustajad planeeriksid oma mahud võimalikult täpselt, mis ei ole arusaadavalt võimalik, sest tarbijate arv üritusel sõltub mitmetest prognoosimatutest teguritest - külastajate arvu mõjutab ilm ja isegi suure külastajaarvu korral ei ole teada kas, kuipalju ja mida üldse tarbitakse jne. Siit tekib ka küsimus, et kui keset sündmust saavad nõud otsa nii toitlustajal kui ka üritusele nõude teenusepakkujal (kes ütleb siis toitlustajatele, et "oma viga et rohkem ette ei tellinud"), siis kas sulgeme müügipunktid ja peatame müügi või saab siin kohaldada mingeid põhjendatud eritingimusi? Näiteks väljastatakse korraldaja eriloal ja teadmisel söögid ja joogid ühekordsete nõudega mida sel hetkel toitlustajal võtta on (ühel hetkel ei ole ka neid enam kaubandusest müügikeelu tõttu saada?) ja need kogutakse kokku liigiti eraldi ja korraldaja peab tagama ka liigiti äraandmise jäätmejaama.
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Eristust ei ole, toiduportsjonite koguseid on võimalik välja arvutada, st mis on maksimum toiduportsjonite kogus, mida toitlustaja on suuteline müüma.
Küsimus 14: Kartulispiraalide ja jäätisepulgad on puidust, suhkruvati omad puidust ja plastikust ja need ei ole korduskasutatavad - kas ja millega need tuleb asendada? Kas plastikvarrega Chupa-Chupsi on lubatud avalikul üritusel müüa?
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Selliste pulkade näol on tegemist toote nö lahutamatu osaga nagu näiteks on ka pulgakomm või pulgajäätis, seetõttu, sellised pulgad ei pea olema korduskasutatavad, aga kui nt kartulispiraal serveeritakse eraldi veel toiduanumale, siis see peab olema korduskasutatav.
Küsimus 15: Kui toitlustaja ostab endale korduskasutusnõud, siis kuhu ta need kasutamiskõlbmatuks muutumisel utiliseerib nii üritusel või ka peale üritust?
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Tuleb eraldi koguda ning jäätmekäitlejale üle anda.
Küsimus 16: Kuidas hakkavad toimuma toiduainete suure publikuarvuga degustatsioonid? Degustatsioonilaual on näiteks 15 kastet ja hetkel saab iga toodet proovida väikese ühekordse topsiga, kui ühekordsed lahendused on keelustatud, siis ei ole võimalik seda tegevust hügieeniliselt teostada, sest oma degustilusikaga ühises kausis keegi toimetama ei hakka.
Vastus 30.03 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Võimalik on kasutada korduskasutatavaid topse, need võivad samuti erinevate mõõtmetega olla, samuti on olemas keraamilised või klaasist väiksed topsid, mida sellistes olukordades võimalik kasutada. Samuti juhime tähelepanu, kui degustatsioon toimub eraürituse käigus, mis ei ole avalikkusele avatud, siis korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise kohustus ei rakendu.
Küsimus 17: Kas ja kuidas on seadustes ja/või määrustes määratletud suurürituse mõiste?
Vastus 03.05 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Pakendiseaduses ei ole antud mõistet määratletud ning pakendiseaduses ei ole suurürituste mõistet kasutatud. Samuti ei ole Tallinna linna õigusaktides sellist mõistet kasutatud.
Küsimus 18: Kui ürituse pääslas tuvastab turvateenistus külastajal kaasasoleva(d) ühekordse(d) plastiknõu(d) (joogitops näiteks eemärgiga pandi tasumist vältida), siis kas turvateenistusel on kohustus ja õigus külastajat mitte sisse lasta üritusele pileti maksumust hüvitamata või konfiskeeritakse (külastaja viskab pääslas sellised nõud enne alale sisenemist Segaolme kogumiskasti) ühekordsed plastiknõud ja külastaja pääseb ürituse alale?
Vastus 03.05 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Juhul kui ürituse korraldaja poolt on korraldatud ürituse pääslas turvakontroll, siis on korraldaja otsustada, kas lastakse sisse või palutakse väravas ära anda, kuid selgitada, et avalikul üritusel ühekordsetesse anumatesse sööki ja jooki serveerida ei ole lubatud.
Küsimus 18.1: Juhul kui turvateenistusel ei ole kohustust / õigust eelnevalt kirjeldatud episoodis sekkuda või on tegemist piiramata ala ja tasuta sissepääsuga üritusega, siis kuidas on kohustatud toimima toitlustusteenuse pakkuja, kelle poole pöördub sooviga täita tema isiklik (ühekordseks kasutamiseks ettenähtud) joogitops / taldrik müügipunktis pakutavaga? Kas teenuse osutajal on kohustus / õigus keelduda teenindamast kui külastaja kasutuses olev toidunõu on ühekordselt kasutatav?
Vastus 03.05 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Jah, on õigus keelduda.
Küsimus 18.2: Kas toitlustusteenuse osutajal on kohustus ja pädevus kontrollida külastajale kuuluva toidunõu vastavust seadusele? Kui jah, siis kuidas ja millistele teadmistele või seadustele tuginedes teenusepakkuja seda teeb? Kas pooltevaheliste (toitlustaja, klient ja sel hetkel ilmselt juba ka korraldaja esindaja) erimeelsuste korral toidunõu vastavuse osas (see on ühes varasemas vastuses kirjas, et jaemüügist ostes ei saa (ei pruugi saada) toidunõuga kaasa vastavustõendit), on kelle hinnang määrav või tuleb hinnangule nö seadusliku jõu andmiseks kutsuda kohale politsei?
Vastus 03.05 (Kertu Sapelkov, nõunik, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakond): Toitlustusteenuse osutaja peab ise hindama, kas ja millistel tingimustel ta müüb külastajale kuuluvasse nõusse ning millistele tingimustele peavad nõud vastama. See teave tuleb müügikohas selgelt esitada. Kui ettevõtja on määratlenud tingimused, mille täitmise puhul ta müüb toitu tarbija nõusse, siis peab müüja nende tingimuste täitmist ise kontrollima.
Küsimus 19: Kas toidukauplustes teostatavad degustatsioonid (ja kaubanduskeskustes mistahes üritused) on avalikud üritused?
Vastus: koostamisel.
kasulik info
korduskasutusnõude teenusepakkujad avalikele üritustele
Eesti Pandipakend / Panditops (Avalike ürituste korraldajate liidu toetajaliige)
Ringo (Avalike ürituste korraldajate liidu toetajaliige)
RingKarp
Topsiring (Avalike ürituste korraldajate liidu toetajaliige) koostöös GreenCup ja Cuploop osutavad täisteenust:
GreenCup – korduvkasutatavad tooted/logistika/pesuteenus/tellimussüsteem
Cuploop – tehnoloogia/tagastuskioskid
Topsiringilt topsid eelneva jaoks
muud korduskasutusega seonduvad teenused avalikele üritustele
I Land Sound (mobiilne pesukäruteenus)
AMETLIKUD ALUSED AVALIKU ÜRITUSE KORRALDMISEKS
Politsei ja Piirivalveamet: Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole avalik koosolek. Avaliku koosolekuna tuleb mõista kogunemist meelsuse avaldamiseks ning seda reguleerib korrakaitse seadus. Spordivõistluste korraldamist reguleerib täiendavalt Spordiseadus.
Kohalikul omavalitsusel (KOV) on õigus oma haldusterritooriumil kehtestada avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded, sh kehtestada ürituse loa taotlemise ja kooskõlastamise kord. Enamus KOV-e on vastavad eeskirjad kehtestanud. Soovitame esmakordselt KOV territooriumil üritust korraldada soovival isikul kõigepealt tutvuda KOV kehtestatud avaliku ürituse korraldamise nõuetega, reeglina leiab need hõlpsasti KOV veebilehelt (võivad olla ka Riigi Teatajas avaldatud).
Avaliku ürituse korraldamise loa taotlemist soovitame alustada võimalikult varakult, see on eelduseks, et saate vajalikud kooskõlastused ja KOV loa õigeaegselt!
üleriigiliselt kehtiv kord ja juhendmaterjalid
Korrakaitseseadus (Riigi Teataja)
Spordiseadus (Riigi Teataja)
Spordiseadus (Kultuurimninisteerium)
Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded. (Riigi Teataja)
Juhul kui kohalik omavalitsus ei ole kehtestanud avaliku ürituste loa taotlemise korda, tuleb avaliku ürituse taotlus esitada otse vastava piirkonna Päästeameti päästekeskusele. (Päästeamet)
Avaliku ürituse kooskõlastamine. (Politsei- ja Piirivalveamet)
Rahvaürituse korraldamise loa taotlemine. (Keskkonnaamet)
Avalikul üritusel jäätmete kogumiskohtade graafilised tähistused (Pro Koosolek 1 / 2020)
Avaliku esituse load ja tariifid. (Eesti Autorite Ühing)
Muusika kasutajatele. (Eesti Esitajate Liit)
Muusika avalik esitamine. (Eesti Fonograamitootjate Ühing)
Muusika avaliku esitamise õigused. (Eesti Fonogrammitootjate Ühing)
Pürotehnilise toote kasutamine. (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet)
Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded (Riigi Teataja)
Koerte ja kasside pidamise eeskiri. (Riigi Teataja)
Terviseameti juhendid. (Terviseamet)
Eriolukord: Kultuur ja üritused. (kriis.ee)
omavalitsuste kehtestatud kord ja juhendmaterjalid
TALLINN - ROHELINE PEALINN
Tallinna jäätmemajanduse juhendmaterjalid (Tallinna Strateegiakeskus, ettevõtlusteenistus)
Kuidas koguda avalikul üritusel jäätmeid ja milliseid nõusid kasutada? (Tallinna Strateegiakeskus, ettevõtlusteenistus)
saku VALD - LÄBI ROHELISE AKNA
Saku vallas on avalikel üritustel lubatud kasutada ainult korduskasutusnõusid.
hea teada
Festivalide uuring 2022
Ilutulestik - faktid, oletused ja võrdlused
2012. aastal valminud uuring "Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majanduslik mõju hindamine ning analüüs"
Mis on Korrakaitseseadus? (Vikipeedia)
Mida peab teadma avaliku ürituse korraldaja? (Saarte Hääl)
Hoia tee abistajale vaba! (Häirekeskus)
Lugeja küsib: Millal peab taotlema avaliku ürituse korraldamise luba? (meiemaa.ee)
Keskkonnasõbralikud avalikud üritused. (Tartu Loodusmaja)
Kuidas muuta sündmused keskkonnasõbralikumaks? (Acento)
Avalike ürituste lubmise põhiseaduslik aspekt. (Tiina Kärsna lõputöö)
Reklaamivõimalused Rahvusringhäälingus. (ERR)
tasuta reklaamivõimalused
ERR kultuuriteated
www.puhkaeestis.ee
www.kuhuminna.ee
huvi.tallinn.ee
www.laadakalender.ee (endine www.messid.ee)